Jaapan on kaugel, Eesti on kaugemal veel 15 september 2008

(Juhan Viiding [Öötöö] – Jaapan on kaugel)

smoothie/smuuti/mahedik? pontšik/sõõrik? sipsid/kartulikrõpsud? baranka/rõngik?

..kirjutasin ma millagi kevadel või nii..

aga tänasest päevast.. ma olin juba niiiii lähedal kolimisele kelmika punase diivaniga korterisse, juba niii lähedal oli ühistu punkri sooojakskütmisele, aga siis keegi vist ikka otsustas kraanid jälle kinni keerata.. õues on KUUS (6) kraadi Celsiuse järgi ja mul ei köeta, mismõttes? ja kelmika punase diivani omanik sõlmis kellegi teisega lepingu.. ega mai arvagi et meie aktiivsem isik korteriotsimisseltskonnas ei vaevunud just eriti vara tädile helistama

mis Tartu, mis boheemlus ja akadeemilisus kui kirjanduse seminaris on kõige stiilsem naisisik nooruke õppejõud, kes teeb kogu auditooriumile pika puuga ära? tulipunased juuksed, must mini, mustad sukad.. nii peabki üks kirjanduse õppejõud loomulikult välja nägema, aga olla ainuke seelikus naine terves siniteksa meres? mul olid vähemalt samblarohelised velvetpüksid, mõnikord olen ma üleni samblarohelises ka olnud, siis on natuke nõme, ühesõnaga hea tahtmise juures oleks mingi hipi/boheemlase/kerge grunge välja andnud.. ühel teisel olid valged püksid, kolmandal oli sisenemisel nii pikk mantel, et see võis ka seelikut varjata.. järgmine esmaspäev, kui ma ommikul vara otse rongilt ei tule, teen ma revisioni oma sukasahtlis, kannatan ära oma kõige pungima seeliku pitsitused ning hea tahtmise juures värvin juuksed roheliseks.. võiibolla oli asi selles, et see on kõrvalaine seminar.. äkki on nad kõik psühholoogid, politoloogid, prantsuse fillid ja kõik need, keda ma pole jõudnud veel stereotüpiseerimisega välja vihastada siin postituses.. aga võibolla pingutaksid nad mart velskri nimel rohkem?

veel naistest ja sukkadest.. pärast trennijärgset dušši pannakse kõigepealt jalga aluspüksid, siis selga rinnahoidja (need, kes kannavad rinnahoidjat), siis jalga sukad, siis saapad, siis alles pluus ja kampsun ja siis alles seeelik, ja loomulikult on kogu tegevus sünkroniseeritud teistega

Guns of Brixton 14 jaanuar 2008

[Nouvelle Vague - Guns of Brixton]

piparkoogilõhnalised pabertaskurätid.. öäk.. what do they think of next..

nad on kahekesi koos nii imal-nummid, et hakkab vastik. mida se tšikk temas leiab? (peale paari ühishuvi..) lööks ta hea meelega oma eksilt üle.. kui ta aint tallinas ei elaks..

eukalüptiõli eemaldab fantastiliselt eksi kingitustelt neid lohakaid vildikaga kritseldatud pühendusi muuseas, soovitan soojalt :)

aga muidu on viimased ööd (sest päeval ma magan, nii 6-14) möödunud meeldivalt homoerootikat lugedes, mis teeb millegipärast lesbierootikale alati sajaga ära.. kohustuslikule “tõele ja õigusele” kahjuks ka.. kardan, et järgnevad 5+n tundi mööduvad samamoodi

siis avastasin googletalki ajaloost aastatagused vestlused, kus jutt käib enamasti meie- ja musi-vormis.. kuigi olid lõbusad ajad, kahetsen siiski raha ja õppimatajätmist, millest viimane varsti eriti valusalt end meelde hakkab tuletama..

külmavärinad?

ära arvasid.. lumi 8 jaanuar 2008

[Ultramelanhool (Must Apelsin) - Mõranev laul]
tal on rastapatsid, ta tantsib, ja feissbukis on tal huvideks ka naised.. [hõljub pilvedes]

mismõttes selliste miinuskraadide juures on kaubaasutustes nii soe, et müüjal vaid ülitörka topp või lühikeste varrukatega triiksärk seljas on?

ainuke asi, mis teismeliste näitsikute riietuses talve saabumist reedab, on roosade käpikute kasutuselevõtt.. kuigi need võeti vist juba kümme kraadi tagasi kasutusele.. nemad peavadki mõne aja pärast teile uusi eestlasi sünnitama või? don’t make me laugh..ha ha ha.. (see oli tegelt tsitaat ühest filmist.. aga mitte ei tule meelde, millisest)

Niit tasuta, nööp 1.50.- 30 Detsember 2007

[Veebruar - Ecwadori 2008. aasta kalender]

Mismõttes ma eile öösel üldse purju ei jäänud?

Mismõttes hansapanga kaardihooldustasu uuest aastast kolmekordistub?

Mismõttes ma igal teisel neljapäeval emotsionaalne vare (jah, toortõlge) olen ning eimiski muu kui romantikast nõretavate koomiksite lugemine mul välja ei tule?

ka mina olen nüüdseks ära näinud selle naturalistliku amatöörseiklusfilmi kahest neidisest ning nende ustavast peekrist..

I like my women like I like my coffee – in a plastic cup 20 Detsember 2007

(Eddie Izzard – Glorious)

aga ma oleks peaaegu kaks tundi liiga hilja eksamile läinud.. kaks tundi enne õiget aega mõtlesin, et nüüd võiks küll tukastada

just avastasin, brassensi “ballade des dames du temps jadis” on ju villoni sõnadele tehtud

ma ei meeldi soulseekile, või õnnestub mul siis tõesti aint need inimesed leida, kelle enda laadimislimiidid on ni väiksed

anaconda “ei soovi, et lahkuksid” video.. kuumad 90ndad tulevad meelde..

story of my life :D

Rukkirääk istub käsi puusas õhus 12 Detsember 2007

(Minu Isa Oli Ausus Ise – Tõlkelugu)

mismõttes TÜ raamatukogus ei ole rahvalaulu antoloogiat kohalkasutuseks välja pandud, et mingi jorss on selle avariiulilt võtnud ja endale 2 nädalaks laenutand, ja ma pean ootama, kuni mu tellimus hoidlast täidetakse?

olete tähele pannud, et kui tahta Orkutis oma seksuaalset sättumust selge sõnaga selleks ette nähtud kohas välja öelda, siis on valida selliste eufemistlike variantide vahel nagu straight (sirge) ja gay (lõbus), aga kui sa juhtumisi ei tee sugudest sellist nubrit, siis saad valida suht monoseemilise bisexual.. nagu sirged ja lõbusad inimesed ei oleksi üldse seksuaalsed, nagu biid oleks mingid seksmaniakid.. sis on veel valida bi-curious, aga selle peale pole ma osanud veel vihastada..

sirgus ja lõbusus väljenduvad levinud arvamuse kohaselt enamas kui seksuaalsuses ning biisid on vist raske pelga tänavavaatluse puhul “kolmandaks seisuseks” eristada.. aga see, kuidas inimene välja näeb, ei tee temast veel sirget, lõbusat või biid või mida iganes

ja Orkutis on selgelt välja kirjutatud sexual orientation, miks siis on vaja rõhutada eraldi biSEXUAL?

minu vaevaline tee tunnistamaks, et olen (seksuaal)vähemus..

tegelt oli mul neid “mismõttes?” hetki veel kogunenud, aga muidugi unustasin ma ülejäänud juba ära..

ja siis ma värvisin oma juuksed veidi punasemaks

Siis kui nägin sind siin esimest korda 6 Detsember 2007

(Ultramelanhool [Must Apelsin] – Oopiumiingel)

Kimmo kohalikus soome eeposest laenatud-mugandatud nimega kontserdimajas.. nüüd nägingi teda seal esimest korda.. nägi välja nagu pildigi peal..

õnneks täheldasin vaid neid õppejõude rõivistu sabas ja mujal, kellele ma midagi võlgu ei ole.. veel.. pühapäeval Ro:Torol TÜ aulas vältisin osavalt oma poja kitarrimängu kuulama tulnud seminaripidajat..

aga kuna Kimmo oma kodumaa iseseisvuspäeva eelõhtu puhul meile oma sädelevat pilli näitama tuli, siis ehtisin minagi end soome naise tänapäevase rahvarõiva elemendiga, ehk siis pisikese ridiküli õlarihm risti üle rinna

aga asjaarmastajatel on juba kümnendat korda ja kolmandat aastat järjest tulemas eelvägi, peenemalt öeldes diletantide avangard. ausalt öeldes olen ma vist aint kolmele neist jõudnud, et kui varakult pihta hakata, siis saab kergemini jõuda tasemeni, kus võib öelda: “jaa, ma olen vähemalt pooltel avangardidel käinud..” kuigi samal ajal, kui ma avangardijärgsel hommikupoolikul (loe: kell 5 õhtul) und välja magan, peaks ma Tartu Jaani kirikus jõululaule laulma.. detailid-detailid..

kolm aastat tagasi.. mnjaa.. abituurium, Koolitants, esimeselt avangardilt saadud kopsupõletik, jõululaupäeva õhtul peaaegu maha põlenud köögilaud.. happy times..

jah ostsime… 3 Detsember 2007

(Vennad ja [Aega ei ole] – SvenK)

Ma ei tunne end praegu elusana, elavana, alive, aga tahaksin. Minu soontes voolab üksainuke rõõm, ja selle rõõmu nimi on veri. ei tunne, et oleks rõõm ja veri.

mul ei ole midagi unes kogetud orgasmide vastu, aga ilmsi on etemad

ja oi näe, jälle ei saa ma seminaritööd tähtajaks valmis, jälle ei tule mul punktid kokku, et järgmisel semestril toetusele mõelda võiks

kahetsemine imeb sajaga

Mine ole nunnu kuskil nurga taga, et ma sind ei näeks!

päike tegi: uu 20 November 2007

(Ursula [Annamemenõu] – Puu taga ilvest)

nad lubasid (teisejärguliste allikate väitel) hüvastijätukontserte vähemalt teha.. aga pole ju teinud.. raisad..

praegu ei ole tore just massiliselt tore naine olla..

this better be pre menstrual stress, or i’m telling mum.. (ega mulle ka se lause kohale ei jõua)

kõrvaltvaatajale tundun kindlasti nagu mõni Dylan Morani kehastatud tegelane

“Jah.. Minuga on kõik nüüd korras.. elan oma vaikses väikses nurgas..” (Eriti Kurva Muusika Ansambel [Haua plaadi lood] – Kurat seda teab)

on üks tüdruk 17 November 2007

maailmakirjanduse ja eesti kirjanduse ajaloo loengus, kes vist on väga värske üsapuutri omanik.. tundub, et enne üsapuutri omamist ei olnud tal liiga tihedaid kontakte üldse arvutitega, mis tavaliselt inimestele tekitavaid selliseid harjumusi nagu igasuguste windowsi häälte väljalülitamine (eriti sisse- ja väljalülitamishelinad), võrgus surfates lingiklikkimishääle mahakeeramine, tekstitöötlusprogrammis teksti nii suureks keeramine, et pikemal istumis-kirjutamis-lugemisperioodil oleks mugav (ning ehk tervislikki) istuda

see ajab mind nii närvi ja ma tahaks talle iga kord midagi öelda pärast loengu lõppu, aga selle asemel kõõritan kurja pilguga, kui ta oma arvutit sisse ja välja lülitab või tervele auditooriumile kuuldavalt võrgus surfab.. muidugi võib interneti kasutamine loengus olla ka täiesti õigustatud, ntx otsides teemakohast lisainfot.. aga kui need lingiklikkimishelid kostuvad just siis, kui loeng on jõudnud igavuspunkti..

need sisse- ja väljalülitamishelid on üldse massihaigus.. meie keskmine humanitaartudeng võibolla ei jaga seda arvutiasjandust nipalju ja ega meil neid rüpperaale väga palju loengutes ei kohta.. võibolla kuskil muudes osakondades, kus need tehnikaimed levinumad on, on ka juhmimatele kohale jõudnud, et loengu alguse massiline windowsi sümfoonia võib olla väga ärritav..

kui oleks sel tüdrukul aint need sisse- ja väljalülitamishelid, sis ma oleks ta peale aint veidi pahane ega risustaks selle pärast blogiavarusi.. aga kõik need asjad kokku…

ok, inimene ei viitsi, ei oska, ei tule selle pealegi, et välja lülitada windowsi algus ja lõpuhelinad.. aga selle peale võiks ikka tulla, et loengus arvuti hääletu peale panna.. need võrguklikihelid.. ja mõned messengeri kõllid ka..

messenger ja teavitushelinad on üldse järgmine suur ahastusteema minu jaoks..

kuidas te kurat selle lärmi sees elate, kui teil kõik programmid vaikimisi häleseadete peal töötavad?

ja sis ta istub täiesti küürus ja nina ekraanis kinni..

ja eesti kirjanduse ajaloo õppejõud on nii õrnake iga väiksemagi segava hääle peale ning auditoorium kajab kohutavalt ja see tüdruk istub esimeses reas ning talle pole kohale jõudnud, et õppejõud ni õrnake on?

võibolla on asi naistes ja nende teisejärgulisemas tehnikamõistmises.. minu isiku puhul on vaimustutud väidetavalt ebatüüpilisest ebanaiselikust tehnikatajust..

aga need väikesed asjad on ju lihtsad ja loogilised.. ma ei palu kellelgi aru saada, misasi on ntx RSS või kuidas subtiitreid filmidele saada (minuarust tüüpilised mõndade naiste loogikamehhanisme ületavad kuid minu jaoks juba asendamatud vidinad)I.. vaid lissalt keerake oma läpakas loengus tummaks! palun! pretty please!