(Kiemsa [Nuits Rouges] – Salut à Toi (l’intermittant))
maastikuarhitektide kelder on üle prahi
armastan inimesi, kes tulevad kallistavad tänutäheks nagu muuseas ilma suurema tseremooniata, kasvõi keset jutuajamist, kus nad ise ei osale.. tuleb ka kasuks, kui nad on ilma kallistamatagi ääretult nunnud, stiilsed, seltsivad, kelmika säraga silmis..
ma ei näinud Sven Kuntut kunagi live‘is laulmas, sattusin vaid ühele EKMA instrumentaalkontserdile
tegin neli päeva hilispuberteetikutele süüa, lõppeks viskas üle ka.. aga perenaisetada oli ka omamoodi meeldiv.. jah ma reedan sellega kõik oma emantsipeerunud, akadeemilist karjääri tagaajavad suguõed.. ja siis ütlen ma seda ka, et on vägagi ülendav, kui mees sind üle tantsupõranda keerutab ja kindlakäeliselt juhib.. et järgmine kolmapäev saab seda jälle kogeda, vuhuu.. varsti ma muutun siukseks tantsuhoolikuks, et hakkan tallinna tantsuklubidel ka käima, et liiiga pikka vahet sisse ei tuleks
