oleks peaaegu veekruusi klaverile tühjendand. muidu on ka praegu praktikal igav. tagaruum haiseb ikka kala järgi, kuigi need 80 (või oli neid 40.. ) kilo ahvenaid sai väga ammu ära puhastatud. Helina tegi endale kausi sisse väikse jäätise-küpsise-rosina-moosi-siirupimaiuse. ma võtsin ühe küpsise ja mõtsin, et kas tasub kapist viimast keefiripakki võtta ja endale veidi kama teha. hommikul tegin elu koledaimad kiievi kotletid. ja nii see aeg siin kulgeb äripäeva pärastlõunal.

vähemalt teevad remondimehed tööd. loodan, et remont Maailma õhkkonda ära ei riku.

vahepeal elasin teisel korrusel Pärna tänaval, seal majas, mille ees üks väike laps surnuks ja teine vigaseks sõideti eelmine kevad, ning mille ühistu esimees siis Lisette Kampuse vanaisa oli. mu toa uks käis aint väljapoolt lukku, aga meil oli vähemalt minivann ja gaasipliit, pärast varastasime võõrast internetti õhust. alguses arvasin, et too koht on hea ja helikindel, aga keegi lissalt ei seksinud siis häälekalt, kui ma seda arvasin. kui ma häälekalt seksima hakkasin, siis ma enam seda igaks juhuks ei arvanud. ükskord enne mingit eksamihommikut arvasid ülemised naabrid, et tore on lasta rahvamuusikatöötlusi ja isamaalisi laule keset ööd ja neile kõvasti kaasa laulda. järgmisel päeval ahistasin oma hiiu kannelt sama ainsa rahvaviisiga, mida ma hiiu kandlel mängida oskan päris pikalt. loodan, et naabreil oli samal ajal pohmakas :)

suvel maandusin järgmises lahedas kohas. aga hommikul hakkasid aknast kalevi-vanemuise ristmiku jalakäijate foorid lärmama. ja alalised elanikud oli korteri täis suitsetand.

siis hakkas naine uues pesas remonti tegema ja nüüd oleme siin.

Hetkel on kõht tühi. Naine magab tööööst ja kõhukrampidest end välja. kass vahelduva eduga magab ja edukama vahega häirib magavat naist. Õhtul viime ta konspiratiivselt jalutama õue. Nüüd hakkan läätsi keetma.

smoothie/smuuti/mahedik? pontšik/sõõrik? sipsid/kartulikrõpsud? baranka/rõngik?

..kirjutasin ma millagi kevadel või nii..

aga tänasest päevast.. ma olin juba niiiii lähedal kolimisele kelmika punase diivaniga korterisse, juba niii lähedal oli ühistu punkri sooojakskütmisele, aga siis keegi vist ikka otsustas kraanid jälle kinni keerata.. õues on KUUS (6) kraadi Celsiuse järgi ja mul ei köeta, mismõttes? ja kelmika punase diivani omanik sõlmis kellegi teisega lepingu.. ega mai arvagi et meie aktiivsem isik korteriotsimisseltskonnas ei vaevunud just eriti vara tädile helistama

mis Tartu, mis boheemlus ja akadeemilisus kui kirjanduse seminaris on kõige stiilsem naisisik nooruke õppejõud, kes teeb kogu auditooriumile pika puuga ära? tulipunased juuksed, must mini, mustad sukad.. nii peabki üks kirjanduse õppejõud loomulikult välja nägema, aga olla ainuke seelikus naine terves siniteksa meres? mul olid vähemalt samblarohelised velvetpüksid, mõnikord olen ma üleni samblarohelises ka olnud, siis on natuke nõme, ühesõnaga hea tahtmise juures oleks mingi hipi/boheemlase/kerge grunge välja andnud.. ühel teisel olid valged püksid, kolmandal oli sisenemisel nii pikk mantel, et see võis ka seelikut varjata.. järgmine esmaspäev, kui ma ommikul vara otse rongilt ei tule, teen ma revisioni oma sukasahtlis, kannatan ära oma kõige pungima seeliku pitsitused ning hea tahtmise juures värvin juuksed roheliseks.. võiibolla oli asi selles, et see on kõrvalaine seminar.. äkki on nad kõik psühholoogid, politoloogid, prantsuse fillid ja kõik need, keda ma pole jõudnud veel stereotüpiseerimisega välja vihastada siin postituses.. aga võibolla pingutaksid nad mart velskri nimel rohkem?

veel naistest ja sukkadest.. pärast trennijärgset dušši pannakse kõigepealt jalga aluspüksid, siis selga rinnahoidja (need, kes kannavad rinnahoidjat), siis jalga sukad, siis saapad, siis alles pluus ja kampsun ja siis alles seeelik, ja loomulikult on kogu tegevus sünkroniseeritud teistega

]]> http://punker.wordpress.com/2008/09/15/jaapan-on-kaugel-eesti-on-kaugemal-veel/feed/ 0 Punane Lehvik http://punker.wordpress.com/2008/01/14/guns-of-brixton/ http://punker.wordpress.com/2008/01/14/guns-of-brixton/#comments Mon, 14 Jan 2008 20:59:17 +0000 Punane Lehvik http://punker.wordpress.com/2008/01/14/guns-of-brixton/ ]]> [Nouvelle Vague - Guns of Brixton]

piparkoogilõhnalised pabertaskurätid.. öäk.. what do they think of next..

nad on kahekesi koos nii imal-nummid, et hakkab vastik. mida se tšikk temas leiab? (peale paari ühishuvi..) lööks ta hea meelega oma eksilt üle.. kui ta aint tallinas ei elaks..

eukalüptiõli eemaldab fantastiliselt eksi kingitustelt neid lohakaid vildikaga kritseldatud pühendusi muuseas, soovitan soojalt :)

aga muidu on viimased ööd (sest päeval ma magan, nii 6-14) möödunud meeldivalt homoerootikat lugedes, mis teeb millegipärast lesbierootikale alati sajaga ära.. kohustuslikule “tõele ja õigusele” kahjuks ka.. kardan, et järgnevad 5+n tundi mööduvad samamoodi

siis avastasin googletalki ajaloost aastatagused vestlused, kus jutt käib enamasti meie- ja musi-vormis.. kuigi olid lõbusad ajad, kahetsen siiski raha ja õppimatajätmist, millest viimane varsti eriti valusalt end meelde hakkab tuletama..

külmavärinad?

mismõttes selliste miinuskraadide juures on kaubaasutustes nii soe, et müüjal vaid ülitörka topp või lühikeste varrukatega triiksärk seljas on?

ainuke asi, mis teismeliste näitsikute riietuses talve saabumist reedab, on roosade käpikute kasutuselevõtt.. kuigi need võeti vist juba kümme kraadi tagasi kasutusele.. nemad peavadki mõne aja pärast teile uusi eestlasi sünnitama või? don’t make me laugh..ha ha ha.. (see oli tegelt tsitaat ühest filmist.. aga mitte ei tule meelde, millisest)

Mismõttes ma eile öösel üldse purju ei jäänud?

Mismõttes hansapanga kaardihooldustasu uuest aastast kolmekordistub?

Mismõttes ma igal teisel neljapäeval emotsionaalne vare (jah, toortõlge) olen ning eimiski muu kui romantikast nõretavate koomiksite lugemine mul välja ei tule?

ka mina olen nüüdseks ära näinud selle naturalistliku amatöörseiklusfilmi kahest neidisest ning nende ustavast peekrist..

aga ma oleks peaaegu kaks tundi liiga hilja eksamile läinud.. kaks tundi enne õiget aega mõtlesin, et nüüd võiks küll tukastada

just avastasin, brassensi “ballade des dames du temps jadis” on ju villoni sõnadele tehtud

ma ei meeldi soulseekile, või õnnestub mul siis tõesti aint need inimesed leida, kelle enda laadimislimiidid on ni väiksed

anaconda “ei soovi, et lahkuksid” video.. kuumad 90ndad tulevad meelde..

story of my life :D

mismõttes TÜ raamatukogus ei ole rahvalaulu antoloogiat kohalkasutuseks välja pandud, et mingi jorss on selle avariiulilt võtnud ja endale 2 nädalaks laenutand, ja ma pean ootama, kuni mu tellimus hoidlast täidetakse?

olete tähele pannud, et kui tahta Orkutis oma seksuaalset sättumust selge sõnaga selleks ette nähtud kohas välja öelda, siis on valida selliste eufemistlike variantide vahel nagu straight (sirge) ja gay (lõbus), aga kui sa juhtumisi ei tee sugudest sellist nubrit, siis saad valida suht monoseemilise bisexual.. nagu sirged ja lõbusad inimesed ei oleksi üldse seksuaalsed, nagu biid oleks mingid seksmaniakid.. sis on veel valida bi-curious, aga selle peale pole ma osanud veel vihastada..

sirgus ja lõbusus väljenduvad levinud arvamuse kohaselt enamas kui seksuaalsuses ning biisid on vist raske pelga tänavavaatluse puhul “kolmandaks seisuseks” eristada.. aga see, kuidas inimene välja näeb, ei tee temast veel sirget, lõbusat või biid või mida iganes

ja Orkutis on selgelt välja kirjutatud sexual orientation, miks siis on vaja rõhutada eraldi biSEXUAL?

minu vaevaline tee tunnistamaks, et olen (seksuaal)vähemus..

tegelt oli mul neid “mismõttes?” hetki veel kogunenud, aga muidugi unustasin ma ülejäänud juba ära..

ja siis ma värvisin oma juuksed veidi punasemaks

Kimmo kohalikus soome eeposest laenatud-mugandatud nimega kontserdimajas.. nüüd nägingi teda seal esimest korda.. nägi välja nagu pildigi peal..

õnneks täheldasin vaid neid õppejõude rõivistu sabas ja mujal, kellele ma midagi võlgu ei ole.. veel.. pühapäeval Ro:Torol TÜ aulas vältisin osavalt oma poja kitarrimängu kuulama tulnud seminaripidajat..

aga kuna Kimmo oma kodumaa iseseisvuspäeva eelõhtu puhul meile oma sädelevat pilli näitama tuli, siis ehtisin minagi end soome naise tänapäevase rahvarõiva elemendiga, ehk siis pisikese ridiküli õlarihm risti üle rinna

aga asjaarmastajatel on juba kümnendat korda ja kolmandat aastat järjest tulemas eelvägi, peenemalt öeldes diletantide avangard. ausalt öeldes olen ma vist aint kolmele neist jõudnud, et kui varakult pihta hakata, siis saab kergemini jõuda tasemeni, kus võib öelda: “jaa, ma olen vähemalt pooltel avangardidel käinud..” kuigi samal ajal, kui ma avangardijärgsel hommikupoolikul (loe: kell 5 õhtul) und välja magan, peaks ma Tartu Jaani kirikus jõululaule laulma.. detailid-detailid..

kolm aastat tagasi.. mnjaa.. abituurium, Koolitants, esimeselt avangardilt saadud kopsupõletik, jõululaupäeva õhtul peaaegu maha põlenud köögilaud.. happy times..

Ma ei tunne end praegu elusana, elavana, alive, aga tahaksin. Minu soontes voolab üksainuke rõõm, ja selle rõõmu nimi on veri. ei tunne, et oleks rõõm ja veri.

mul ei ole midagi unes kogetud orgasmide vastu, aga ilmsi on etemad

ja oi näe, jälle ei saa ma seminaritööd tähtajaks valmis, jälle ei tule mul punktid kokku, et järgmisel semestril toetusele mõelda võiks

kahetsemine imeb sajaga

Mine ole nunnu kuskil nurga taga, et ma sind ei näeks!